Crystalspace’i asutasid 2013.aastal tudengisatelliidi ESTCube-1 meeskonna insenerid Jaan Viru ja Pätris Halapuu. Crystalspace toodab peamiselt kõrgkvaliteetseid väiksemõõdulisi kaamerasüsteeme nii kosmosesse kui vaakumkambritesse, mida kasutatakse maapealsetes keerulistes töökeskkondades. Crystalspace’i kliendid on nii Euroopa kui USA ettevõtted ja asutused, kaitsetööstusest kosmoseagentuurideni. Crystalspace valiti aastal 2017. aastal Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatorisse.
SEKMO meede 2024-2026
Kõrge radiatsioonitaluvusega uue generatsiooni kosmose kaamerate rakendusuuring
CrystalSpace viib läbi rakendusuuringu, mille eesmärk on analüüsida turul saadaolevaid tipptasemel kõrgtehnoloogilisi komponente et luua nendele baseeruv innovaatiline uue generatsiooni kosmose kaamerasüsteem. Uut generatsiooni iseloomustab kõrge, enam kui 60 kaadrit sekundis video tegemise võimekus HD-kvaliteedil ning kaamera siseselt masinõppe algoritmide rakendamise võimalus. See on vajalik et vähendada kaamera ja sõiduki, näiteks kuukulguri, keskarvutussüsteemi vahelist andmevahetuse mahtu.
Projekti eesmärk on läbi viia rakendusuuring uue põlvkonna kaamerate loomiseks kosmoses rakendamiseks.
Projekti käigus luuakse esmalt nõuete kogumik ning seejärel kaardistatakse ja analüüsitakse turul olevaid kaamera komponentide tehnoloogiaid, nende varasemat kasutust kosmosevaldkonnas (sealhulgas hetkel toimuv arendustöö kosmoseagentuurides ja teadusasutustes) ning nende sobilikkust kosmosekeskkonda, ehk võimekust tulla toime nii kiirguse, vaakumi kui teiste spetsiifiliste nõuete ja oludega. Eeskätt tuleb uurida nii kaamerasensoreid, objektiive kui ka programmeeritavatel väravamassiividel põhinevaid manusarvutussüsteeme ja varasemaid andmeid nende kosmoses kasutamise kohta. Kuna see valdkond areneb kiiresti, liigub palju infot selle kohta just teadusmaastikul ja läbi erinevate organisatsioonide, nagu näiteks Euroopa kosmoseagentuur. Oluline aspekt on siin ka süsteemide mugandatavus tulevikus, sest klientidel on erinevad nõuded, ja andmesideliidesed, sest kosmoses pole suure andmeedastuskiirusega liidesed veel standardiseeritud. Lisaks on praegu kosmoseagentuurides käimas programmeeritavate väravamassiivide arenduse ja andmesideliideste (sh näiteks SpaceFibre) uus standardiseerimine, mille implementeerimist on vaja uurida ja millega on vaja kursis püsida.
Kui komponendid on analüüsitud, tuleb uurida vastavatele komponentidele toetuvate sobilike arhitektuuride võimalusi ja piiranguid. Lõpuks analüüsitakse ka võimalike masinõppe algoritmide teostatavust konseptuaalselt loodud süsteemi jaoks. Kogu projekti tulemiks on tulevase kosmosekaamera soovituslik arhitektuur ja komponentide valik, mille järel on võimalik asuda järgmise sammu juurde, ehk alustada uue generatsiooni kaamerasüsteemi prototüüpimise ja tootearendusega.
Kaasrahastanud Euroopa Liit. Toetuse summa 49 050,96 €.
